Pühapäeval papa juures

 

„Kallid lapsed! Kui minu silmad on juba surmale suikunud, saate te neid väheseid ridu lugeda, annaks taevas, et teil neist kasu oleks, nagu ma kõigest südamest soovin!“

(read Jannseni päevikust, 19. oktoobril 1854)

Eesti Raamatu Aasta 2025
"Pühapäeval papa juures"

Suvised kirjanduskohtumised Koidula ja Jannseni Pärnu koduaias

Tänavune suvine kirjanduskohtumiste sari kutsub Eesti raamatu teema-aastal üheskoos mõtisklema kirjasõna väärtuse üle: just paberile kantud sõnad aitavad meil mõista eelkäijaid – nende elu ja silmaringi – ning rännata kodust lahkumata teise maailma. 

Neljal pühapäeval on Koidula muuseumi kaunis aias külas kirjanikud – näitekirjanik-stsenarist, lastekirjanik-prosaist-poetess ja ajakirjanik – ning akadeemik-teadlane, kes viivad meid oma kutsumuse radadele, jutustades loomingulisest kasvamisest, suhtest kirjutamise ja lugemisega. Ning muidugi raamatutest: nendest, mis sündinud oma kirjutuslaua taga, enda sulest, ja nendest, mis lapsepõlves südamesse pugesid või praegu koduriiulil koha on leidnud.  

13. juulil – näitleja ja dramaturg Martin Algus
20. juulil – kirjanik, poetess, prosaist ja tõlk Leelo Tungal ning Koidula muuseumi 80. sünnipäev
27. juulil – mereteadlane ja matemaatik Tarmo Soomere
3. augustil – ajakirjanik Märt Treier

Pere pisemad saavad Lolla ehk Lydia Koidula lapsepõlvemängumaal mängida vana aja mänge, uudistada linnaaia putukate ja taimede elu, meisterdada ning seigelda avastus- ja tunnetusrajal. Muuseumimemm Aili, muuseumipedagoog Lili ja taimetark Triin jutustavad lugusid, mis pärit nende lapsepõlvest, ning kutsuvad osa saama tegevustest, mis tõukuvad külaliste lemmikraamatutest.

Head ja paremat pakuvad tunnustatud Pärnu toidumeistrid Herkki Ruubel ja Sören Mäesalu (Toidutiim).  

Kirjanduskohtumised algavad kell 14

Sündmuste piletid eelmüügis kuni toimumiseelse päevani (saadaval muuseumi kodulehel või muuseumis kohapeal):

Piletid sündmuse päeval muuseumis:
Täiskasvanu 10€
Laps (kuni 17-aastane) 8€
Perepilet 18€ (kuni kaks täiskasvanut ning ühe pere alaealised lapsed)
Sülelapsed Tasuta

Üritused kestavad ligikaudu 1,5 tundi. 
Piletitasu sisaldab ka muuseumi külastust.

"Pühapäeval papa juures" korraldamist toetavad Pärnu linn ja Eesti kultuurkapital.

13. juuli - stsenarist, näitekirjanik, dramaturg ja tõlkija 

Martin Algus

Martin Algus sirgus Jõgeval, looduses mängides, sõpradega indiaanlaste või Robin Hoodidena metsas joostes. Ent üksi olemiseski, isetehtud mänguasjade seltsis: traadist voolitud kujukeste ja nende ellu äratamisega. Mängu- ja lavastushuvist kasvas välja armastus teatri ja dramaturgia vastu. Juba 10. klassis võttis Martin osa kooliteatrist, pärast lõpetamist alustas ta näitekunsti õpinguid Viljandi kultuuriakadeemias, mille järel sai temast Ugala teatri näitleja ja dramaturg.

Viimased 20 aastat on Martin end väljendanud eelkõige sõnade – lugude loomise kaudu, tuues stsenaristina meieni tunnustatud ja armastatud eesti filmid ja seriaalid nagu „Suvitajad“, „Soo“, „Tähtsad ninad“, „Talve“, „Klassikokkutulek“, „Kalev“, „Elu ja armastus“, „Ühikarotid“ ja „Ment“. Nii mõneski linateoses leiab tema nime ka näitlejate nimistust.

Tema sõnaseadmise oskust, huumorit ja kiindumust teatrikunsti vastu on tunnustatud arvukate auhindadega, sealhulgas Eesti Näitemänguagentuuri ning Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluste preemiate, Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, Oskar Lutsu huumoripreemia ja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinnaga. Mullu valminud filmi „Elu ja armastus“ eest pälvis ta tänavu ka Eesti Filmi- ja Teleauhindadel parima filmistsenaristi auhinna nominatsiooni.

Kirjanduskohtumisel kuuleme lugusid Martini teekonnast teatri-, filmi- ja telemaailma, suhtest kirjutamise ja lugemisega ning loomisest ja inspiratsiooni leidmisest.

Martinit enim mõjutanud raamatud:

• Sylvia Plath „Winter Trees”;
• Laszlo Krasznahorkai „Szatantango”;
• Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik”.

Martini lugemissoovitused: 

• Thomas Bernhard „Ärakustutamine. Lagu”;
• Witold Gombrowicz „Päevaraamat”;
• Sveta Grigorjeva “Frankenstein”;
• Janika Läänemets „Linnupetja”.

20. juuli - kirjanik, prosaist, poetess ja tõlkija Leelo Tungal

Koidula Muuseumi 80. sünnipäeva pidu

Oli aegu, on inimesi, kelle lapsepõlv möödus koerte ja lemmiknukkude seltsis, poodi või kooli mängides, müüjatarideks ja õpetajateks kehastudes. Kirjanik Leelo puhul ka perele esinedes – rahvamaja juhatajast isa eeskujul kodukontserte korraldades ja nii ooperilauljanna Veera Nelust jäljendades. Ka uka-ukat, tagumist paari ja keerukuju mängides.

Lapseea ustavateks kaaslasteks olid Leelol ka raamatud: Felix Kotta, Ernst Enno ja Ralf Parve luuletused ning muinasjutud, loomaraamatud ja sari „Seiklusjutte maalt ja merelt“.

Nii ei ole üllatus, et Leelost sirgus avatud, optimistlik, julge, vahetu, ladus ja teravmeelne sõnaseadja, kellelt on ilmunud 90 värsi- ja proosaraamatut. Tema lugudes on emotsionaalseid helistikke, alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele, positiivset ellusuhtumist ja huumorit, ka tõsisemaid teemasid.

Leelo on tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste, eetilisi ja sotsiaalseid probleeme lahkavaid jutustusi, muinasjutte, noorsoojutte, luuletusi, värsslugusid, koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid.

Ta on töötanud ajakirjade Pioneer ja Täheke toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande Meie Repertuaar toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana. Lisaks astunud ajakirja Hea Laps ja tegutsenud selle peatoimetajana.

Armastatud ja loominguliselt viljakas Leelo rõõmustab meid lugudega – raamatutest ja teekonnast kirjutamiseni – Koidula Muuseumi 80. sünnipäeva peol.

Leelot enim mõjutanud raamatud:

• Betti Alveri, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski ja Artur Alliksaare luule ning Heinrich Bölli, Mihhail Bulgakovi ja Jerome David Salingeri proosa.

Leelo lugemissoovitused:

• Urmas Vadi "Kuu teine pool";
• Annie Ernaux´ romaanid;
• Olga Tokarczuki "Algus ja teised ajad“;
• Wislawa Szymborska luulekogust "Herakleitose jões".

27. juuli - mereteadlane, matemaatik ja professor Tarmo Soomere

Tarmo lapsepõlv möödus nagu selles vanuses poistel ikka: päris põngerjana peituse ja kullimänguga, vanemana kodutänava lastega pallimänge mängides. Seda niivõrd entusiastlikult, et lausa ümbruskonna lastega lähedal asuvasse metsa ise rahvastepalli väljak loodi – ja mida kevadel ja suvel pea iga päev hiliste õhtutundideni kasutati. Hiljem rajati ühiselt kohaliku tuletõrjedepoo krundi nurka ka võrkpalliväljak. Kuigi täissuuruses võistkondi alati ei leidunud, leiti mänguks alati võimalus… iseloodud reeglitega.

„See lõbu kestis ligikaudu siis, kui käisin 5.-8. klassis, ja lõppes siis, kui hakati uut depood ehitama ja võrkpalliväljakule tehti puurkaev,“ mäletab Tarmo. Depoo ehitamine venis. Valmis said olmeruumid, garaaž jäi pooleli. Ja kuna loodus tühja kohta ei salli, tekkis Tarmo ja teiste poiste eestvõttel sinna koroonalaud. „Nõnda mängisime koroonat peaaegu iga päev. Isegi lõpupeo järel, kui päikesetõusu järel koju läksime,“ on tal siiani meeles. Keskkoolis nakatus terve koolipere kabepisikusse. Vahetunde oodati kannatamatult. Mängiti nii, et koolimajas kõlasid vaid nuppude klõbinad.

Mäng – mistahes vormis – on Tarmo igas eluetapis nähtav. Ent selle kõrval iseloomustab teda tugev akadeemilisus ja huvi matemaatika vastu, mida ta õppis nii Tartus kui Moskvas. Just matemaatikale ja mereuurimisele on Tarmo pühendanud pea 40 aastat. Oma töös tegeleb ta eelkõige tuule- ja laevalainetega.

Tarmo on meile tuntud ka oma esseede, arvamuslugude ning avalike sõnavõttude kaudu. Ta on teadvustanud merede ja rannikualade olukorda, tuulte ja tormide ning üleujutuste võimalikke põhjuseid. Ta võtab julgelt sõna energeetika, meie metsade, majanduse, kliima ja inimõiguste teemal.

Praegu on ta TalTechi ehk Tallinna Tehnikaülikooli rektorivalimiste üks kahest kandidaadist.  

Suvisel kohtumisel jutustab Tarmo oma lapsepõlvest ja matemaatikapisikust, seejuures oma suhtest raamatutega – nii teaduslike kui ilukirjanduslikega, mis on mõjutanud teda nii inimese kui professorina. Sest selgub, et lapsepõlveski loetud raamatud võivad vanemas eas kasuks tulla. „Seiklusjuttudes peitub tohutult õpetlikku. Nagu „Saladuslik saar“ või „Kapten Hatterase seiklused“, millest toon siiamaani vahel oma loengutes näiteid,“ avaldab Tarmo.

Tarmot enim mõjutanud raamatud:

• „Saladuslik saar“ ja „Kapten Hatterase seiklused“;
• Matemaatika- ja füüsikaülesannete kogumikud, näiteks Ülo Kaasiku „Keerdülesanded“.

Tarmo lugemissoovitused:

• Karl Ristikivi "Mõrsjalinik";
• Yuval Noah Harari "Sapiens".

3. august – ajakirjanik ja koolitaja Märt Treier

Märdi lapsepõlv möödus väga eriliste mängude seltsis: nimelt meeldis poisile päevade, kuude ja aastate kaupa nuputada välja linnaplaane ühes tänavavõrgu ja kõige muuga. Samuti igasugu sõiduplaanide koostamine, mis nõudsid poisiklutilt teatavat matemaatilist võimekust. Ent Märt tunnistab, et tema lapsepõlve mahtusid ka tavapärasemad mängud. „Mõne konstruktori või rongimudeli või raamatu seltsis võis kaduda igasugune ajataju,“ mäletab ta.

Kui noores eas seikles Märt tänavatel, raamatulehtedel või mudelrongi juhtides, siis vanemaks saades hoopis raadioeetris, televisioonis ja teatrilavadel, kus ta tõestas end mitmekülgse ja haarava ajakirjaniku ning esinejana. Endine kolleeg, telelegend Enn Eesmaa on Märti iseloomustanud kui meedia-, kirjandus- ja telemaastiku kümnevõistlejat.

Märt leiab, et koolitarkust jagagu meile õpetajad ja raamatud, elutarkusest on meil aga kõigil midagi teistele jagada. 20 aastat ajakirjanikutööd on talle olnud suur elukool, millest saadud teadmisi ja nippe jagab ta lahkesti teistegagi. „Küllap õpetab alaline tulejoonel tegutsemine ka iseend paremini valitsema ja emotsioonide keskel kainet meelt hoidma. Või siis kaine meele keskele emotsioone külvama.“

On hetki, mil Märt ei istu mikrofoniga stuudios ega lavastajapuldis – just siis kingib ta oma aega ja teadmisi meediasuhtlusest ja esinemisoskustest lektorina.

Kirjutamine ja rääkimine on tema töö lahutamatud osad – tema töö olemus. Nii on lapsepõlvest tänaseni läbi loetud raamatutel olnud tähtis roll mehe sõnaseadmise oskuse sündimisel. „Olid sellised imelikud ajad, kui lapsed lugesid üsna mõnusal meelel pakse ja mitte liiga lapsikuid raamatuid. Kõik need musketäride lood said kordi ja kordi läbi loetud,“ mäletab Märt. „Või näiteks Oscar Wilde’i „Dorian Gray portree“ või Dumas’ "Kameeliadaam" või või ... mis lapsena naha vahele pugenud, see on sinna ka pesa teinud. Olen märganud, et toonane suhtlusesteetika on jäänud mulle märksa armsamaks kui tänane lihtsavõitu ja vaene kõnekeel.“

Märti enim mõjutanud raamatud:

• Oscar Wilde’i „Dorian Gray portree“;
• Dumas’ „Kameeliadaam“;
• Richard Rohu "Eluteed". 

Märdi raamatusoovitused:

• Goethe "Faust" (tingimata August Sanga tõlkes).