MUUSEUMI 2. KORRUSE AJUTISTE NÄITUSTE SAALIS:
"KIRJAMEES JANNSENI TRÜKISED"
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja rahvusliku liikumise juht. Eesti esimene professionaalne kirjamees, kes sule ja tindiga oma peret toitis.
Menuka proosakirjaniku sulest on teada 224 teost, nende hulgas on ülekaalus külajutud ja jutustused ajaloolistest isikutest ning algupärandid. “Vanemuise” seltsis etendamiseks kirjutas ta ka kolm näitemängu. Lisaks arvukaid jutustus ja jutukesi, külajutte ja anekdootide arendusi, mis avaldati kalendrites, ajalehtedes ning nende lisades.
Jannseni lopsakas rahvalikus keeles kirjatööd olid rahva hulgas väga populaarsed, tema teostel oli suur tähtsus rahva lugemisharjumuse, aga ka eesti proosastiili kujundamisel.
Näitusele oleme välja pannud rariteedid Eesti Kirjandusmuuseumi ja Pärnu muuseumi kogudest.
KOIDULA PARGIS:
KOIDULA MAA JA ILM
on kirjutanud Lydia Koidula. Kuidas kõlab aga meie rahvuspoetessi luule teiste rahvaste emakeeles, saab lugeda Koidula 180. sünniaastapäeva tähistaval parginäitusel „Koidula maa ja ilm“.
Eesti viisid, eesti südame sügavusest välja keenud. Tõeste, toogu eestulev aeg, mis ta toob, kuulsaid laulusid ja laulikuid – ülemal nimetatud laulud saavad nende kõrvas ikka kõlama ja elama kuni eestikeel elab,"
kuulutas Carl Robert Jakobson 10. juulil 1867. aastal Koidula luulekogu „Emmajõe Öpik“ ilmumise puhul.
"KIRJAMEES JANNSENI TRÜKISED"
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja rahvusliku liikumise juht. Eesti esimene professionaalne kirjamees, kes sule ja tindiga oma peret toitis.
Menuka proosakirjaniku sulest on teada 224 teost, nende hulgas on ülekaalus külajutud ja jutustused ajaloolistest isikutest ning algupärandid. “Vanemuise” seltsis etendamiseks kirjutas ta ka kolm näitemängu. Lisaks arvukaid jutustus ja jutukesi, külajutte ja anekdootide arendusi, mis avaldati kalendrites, ajalehtedes ning nende lisades.
Jannseni lopsakas rahvalikus keeles kirjatööd olid rahva hulgas väga populaarsed, tema teostel oli suur tähtsus rahva lugemisharjumuse, aga ka eesti proosastiili kujundamisel.
Näitusele oleme välja pannud rariteedid Eesti Kirjandusmuuseumi ja Pärnu muuseumi kogudest.
KOIDULA PARGIS:
KOIDULA MAA JA ILM
"Südame ma kinni köitnud sinu külge emakeel…"
on kirjutanud Lydia Koidula. Kuidas kõlab aga meie rahvuspoetessi luule teiste rahvaste emakeeles, saab lugeda Koidula 180. sünniaastapäeva tähistaval parginäitusel „Koidula maa ja ilm“.
Eesti viisid, eesti südame sügavusest välja keenud. Tõeste, toogu eestulev aeg, mis ta toob, kuulsaid laulusid ja laulikuid – ülemal nimetatud laulud saavad nende kõrvas ikka kõlama ja elama kuni eestikeel elab,"
kuulutas Carl Robert Jakobson 10. juulil 1867. aastal Koidula luulekogu „Emmajõe Öpik“ ilmumise puhul.
Tõepoolest, Koidula luule kõnetab tänapäevalgi ja mitte ainult meid, eestlasi. Läti, soome, ungari, saksa rootsi, inglise, vene, itaalia, hispaania ja prantsuse keelde tõlgitud luuletused pärinevad poetessi erinevatest loomeperioodidest ning on esitatud kõrvuti originaalloominguga. Luuleridu täiendavates tekstides on otsitud seoseid Koidula elu ja loomingu ning tõlkekeelte vahel.
Näituse koostaja:
Kristiina Vunk
Näituse kujundaja: Indrek Aija
Näituse teostaja: Triin Tammann
_block.png)