Ajutised näitused

EESTI TELEVISIOON 70

Kirjakunst teleekraanil

Näitus “Kirjakunst teleekraanil” heidab ainulaadse pilgu kalligraafia ja televisiooni ristumiskohale.

Eesti Televisiooni 70. juubeli tähistamiseks kutsume meenutama analoogtelevisiooni ajastut ning selle juurde kuulunud Eesti graafilise disaini üht laia tarbijaskonnani jõudnud, kuid siiani väheuuritud haru – telesaadete kunstipäraseid algustiitreid. Digieelsest ajastust pärinevad ning ERRi muuseumis säilitatavad ligi tuhatkond originaalgraafikat aastatest 1960-1990 väljendavad iselaadsel moel perioodi esteetilisi ja ideoloogilisi tingimusi.

Käesoleva näituse väljapanekus eksponeeritakse neist kolme Eesti Televisiooni kirjakunstniku: Erich Tali (1921–1990), Guido Panti (1922-2018), Peeter Urtsoni (1947) ja teiste loomingut. "Käsitsi loodud saategraafika oli rohkem kui lihtsalt ilus kiri – see oli käsitöö, mis kandis teavet ja emotsiooni. See maailm vajas distsipliini, head silma ja täpset kätt," sõnab näituse kuraator.

Külastajad saavad näha originaalseid käsitsi joonistatud tiitreid, ajaloolisi kaadreid ning kuulda lugusid inimestelt, kes selle vaikse, kuid mõjuva kunsti telgitagustes tegutsesid. Näitust täiendavad originaalesemed ERRi muuseumi kogudest ning taaslavastused, mis aitavad selgitada ekraanitagust maailma ja kirjakunsti telepildiks tõlgendamise tehnoloogilisi võtteid.

Kuraator: Caroline Murumägi (EKA)
Kujundaja: Indrek Aija

Näitus valmib ERR Muuseumi ja Pärnu Muuseumi koostöös.

Näitus "Kullakördi kudujad"

Pärnumaa rahvariided teel suurele peole

21.02–08.06.2025

Rõivastus on läbi aja olnud inimese enesemääratluse ja kuuluvuse olulisimaid väljendusi. Pärnumaa maakondlik identiteet hakkas kujunema 19. sajandi lõpul, mil ärkav rahvus otsis eestlaseks olemise tunnuseid. Paradoksaalsel kombel kihelkondlike rõivaste kandmise traditsioon rahvusliku eneseteadvuse tõusul aga hoopis kahanes. Juba 20. sajandi algul vajas Eesti rahvas üleskutset mitte kaotada sidet minevikuga. Inimesi ärgitati esivanemate pärandit koguma ja talletama. Kihelkondlikest rõivastest sai kõrvuti sinimustvalge lipuga rahvuse sümbol, mis tänu laulu- ja tantsupeotraditsioonile on leidnud kindla koha eestlaste südameis. Nüüd, järjekordse suure peo eel on aeg taas kirste ja kappe tuulutada; uurida nii esiemade kallisvara kui selle eeskujul valmistatud rõivaid.

Pärnu muuseumi näitus „Kullakördi kudujad“ hõlmab nii Pärnumaa ajaloolisi kui hiljutise haldusreformiga liidetud piirkondi. Kihelkonniti on välja pandud muuseumi etnograafiakogus säilitatavad rõivaesemed; tänapäeval valmistatud täiskomplektid ning näha saab ka mõningaid Pärnu kooridele kavandatud rahvarõivaainelisi kostüüme.

Näitus "Waba riigi tüdrukud"
Lindi(k)andjate elusaatused

13.02–25.05.2025

PIKENDATUD KUNI 08.06.2025

1918. aasta 23. veebruaril kell kaheksa õhtul loeti Endla seltsimaja rõdult esimest korda avalikult ette „Manifest Eestimaa rahvastele“, mis oli ühtlasi Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Selleks puhuks tehtud sinimustvalged lindikesed olid esimesed Eesti Vabariigi kodanike tunnused.

Linte valmistasid ja jagasid Pärnu naisgümnaasiumi lõpuklasside õpilased, kes esindasid sõjast hoolimata paigale jäänud õpilaste eestimeelset osa.

Fotojäädvustus kaheteistkümnest tütarlapsest annab ajaloolisele suursündmusele näo.

„Waba riigi kodanikud“ on põgus ülevaade tüdrukute saatusest vastsündinud Eesti Vabariigis – kelle elutee oli lühike, kes elas 93aastaseks ning nägi Vabariigi taastulemist, kes põgenes paadiga Rootsi, kes küüditati Siberisse, kellest sai üks Eesti esimesi naisadvokaate ja kellest ka maailmameister bridžis.

Sinimustvalgete lintide kandmine oli esimene isamaalisuse väljendusviis, mida muuseum kutsub üles kordama igal aastal 23. veebruaril.

Linnaruuminäitus "Poeetiline Pärnu" 

Kolmteist luuletust Pärnust

05.04-31.10.2025

Üks Räämal kasvanud poiss, kellest sirgus kunstnik ja luuletaja Arno Vihalemm, kirjutas oma kodulinnast:

„Mina olen pärit Pärnust. Aastalaada ajal
oli mind sääl, paljasjalgset, igal pool jah vaja.
Karusselli-hobusel ma ringiratast sõitsin,
märgipüssi laskmisega piilupardi võitsin.

Pea veel ringi käib sest sõidust, ringleb ühtelugu.
Aga puhumata jääb mul piilupardi-lugu,
sest ma ajan viisi sassi, olen kole rumal
ja mind narritab ja naerab piilupardijumal.“

Eesti raamatu aastal 2025 pakume Pärnu elanikele ja külalistele rõõmu linnaruuminäitusega "Poeetiline Pärnu".

Kolmteist infotahvlit Pärnust kirjutatud luuletustega pannakse üles kesklinna, rannapiirkonda, Ülejõele ja endisesse Riia agulisse ehk Riia maantee algusesse. Infotahvlitel saab lugeda luuletusi ning kuulata nende esitusi Endla teatri näitlejatelt. Lisaks leiab tahvlitelt ajaloolisi fotosid, luuletaja portree ning lisateavet autori ja tema loomingu kohta.

„Poeetilise Pärnu“ paikadesse juhatava kaardi saab jalutuskäigule kaasa võtta Pärnu Keskraamatukogust ja Pärnu muuseumist.