PÜSINÄITUS
11 000 AASTAT AJALUGU
Elamusi vanast ajast
Pärnu Muuseumi püsinäitus viib teid põnevale ajarännule läbi kiviaja, keskaegsete kaubateede, barokkaja kindluslinna kuni nostalgilise nõukogude perioodini. Lisaks saate tutvuda ka Pärnule iseloomuliku kuurordi arenguga.
Väljapanekuga tutvumist saab alustada või lõpetada fuajees, kus on eksponeeritud meie kollektsiooni hitid - 14. sajandist pärineva hansakoge fragment, keskaegse Uus-Pärnu linnavärava- ja linnamüüri varemed ning kunagise linna peakiriku ehk Nikolai kiriku tornikukk.
Püsinäitus algab 0-korruselt ja toob külastajad ringiga tagasi fuajeesse.
Ekspositsioon algab esimeste asukate tulekuga Pärnumaale, kes lõid jääaja lõpul esimese teadaoleva Eesti alal paikneva asula. Selle suvise laagripaiga leidudest ja järgneva paari aastatuhande haruldastest leidmaterjalidest on esindatud tulekivilaastud ning varased töö- ja jahiriistad.
Esimeses saalis näeb leide Pulli asula ajast, sh meie staareset - nn kiviaja Madonnat, mis on rohkem kui 8000 aastat vana ning esimene teadaolev inimesekujutis Skandinaavias ja Baltikumis. Inimkuju on valmistatud põdrasarvest ning selle valmistamise põhjuse üle on ajaloolased pidanud pikki diskussioone.
Keskaja saal toob külastajani Hansa Liidu kaubanduse ning palverändude tulemusel tekkinud uute võimaluste ja kontaktide maailma. Saalist leiab muinasaegse Soontagana linnuse maketi ning saal jutustab ka Pärnu kui hansalinna eluolust ja kaubandusest. Väljas on ka perioodi väärtuslikuim ese - Uus-Pärnu linna palverändurimärk.
Läbi kinosaali minnes leiab kolmanda näitusesaali, kus saab ülevaate 17.-18. sajandi Pärnust. Barokiajastu väljapaneku moodustavad haruldased esemed Pärnu kindluslinna garnisonilt, endistelt raehärradelt, kaubandusest ja Pärnu ülikoolielust (1699-1710). Muuhulgas saab vaada arheoloogilistel kaevamistel leitud linnakaevu ning ülikoolihoonel olnud päikesekella.
Suurim osa püsinäitusest on pühendatud rahvuslikule ärkamisele 19. sajandi keskel, linnastumisele ning vabariigi rajamisele, mis kuulutati välja 23. veebruaril 1918 Pärnus.
Tähelepanu jagub ka Pärnule kui kuurordile.
Saalis näeb haabjat ning saab võrrelda 19. sajandi linnaelaniku ja talupoja eluasemeid, sealsamas saab aimu ka supelsakste elust ning Eesti Vabariigi väljakuulutamisest.
Viimane osa püsinäitusest keskendub 20. sajandi teisele poolele, mis kujutab endast elamuslikku meenutust okupatsiooni algusest ja metsavendlusest. Külastajale antakse edasi meeleolu nõukogude argielust, ametlikust poolest ja tollasest kuurordist.
Väljapanekuga tutvumist saab alustada või lõpetada fuajees, kus on eksponeeritud meie kollektsiooni hitid - 14. sajandist pärineva hansakoge fragment, keskaegse Uus-Pärnu linnavärava- ja linnamüüri varemed ning kunagise linna peakiriku ehk Nikolai kiriku tornikukk.
Püsinäitus algab 0-korruselt ja toob külastajad ringiga tagasi fuajeesse.
Ekspositsioon algab esimeste asukate tulekuga Pärnumaale, kes lõid jääaja lõpul esimese teadaoleva Eesti alal paikneva asula. Selle suvise laagripaiga leidudest ja järgneva paari aastatuhande haruldastest leidmaterjalidest on esindatud tulekivilaastud ning varased töö- ja jahiriistad.
Esimeses saalis näeb leide Pulli asula ajast, sh meie staareset - nn kiviaja Madonnat, mis on rohkem kui 8000 aastat vana ning esimene teadaolev inimesekujutis Skandinaavias ja Baltikumis. Inimkuju on valmistatud põdrasarvest ning selle valmistamise põhjuse üle on ajaloolased pidanud pikki diskussioone.
Keskaja saal toob külastajani Hansa Liidu kaubanduse ning palverändude tulemusel tekkinud uute võimaluste ja kontaktide maailma. Saalist leiab muinasaegse Soontagana linnuse maketi ning saal jutustab ka Pärnu kui hansalinna eluolust ja kaubandusest. Väljas on ka perioodi väärtuslikuim ese - Uus-Pärnu linna palverändurimärk.
Läbi kinosaali minnes leiab kolmanda näitusesaali, kus saab ülevaate 17.-18. sajandi Pärnust. Barokiajastu väljapaneku moodustavad haruldased esemed Pärnu kindluslinna garnisonilt, endistelt raehärradelt, kaubandusest ja Pärnu ülikoolielust (1699-1710). Muuhulgas saab vaada arheoloogilistel kaevamistel leitud linnakaevu ning ülikoolihoonel olnud päikesekella.
Suurim osa püsinäitusest on pühendatud rahvuslikule ärkamisele 19. sajandi keskel, linnastumisele ning vabariigi rajamisele, mis kuulutati välja 23. veebruaril 1918 Pärnus.
Tähelepanu jagub ka Pärnule kui kuurordile.
Saalis näeb haabjat ning saab võrrelda 19. sajandi linnaelaniku ja talupoja eluasemeid, sealsamas saab aimu ka supelsakste elust ning Eesti Vabariigi väljakuulutamisest.
Viimane osa püsinäitusest keskendub 20. sajandi teisele poolele, mis kujutab endast elamuslikku meenutust okupatsiooni algusest ja metsavendlusest. Külastajale antakse edasi meeleolu nõukogude argielust, ametlikust poolest ja tollasest kuurordist.
-1_large.jpg)
-1_large.jpg)
_large.jpg)
_large.jpg)
Pärnu Muuseum pakub püsinäitusel venekeelset tõlget audiogiidi vahendusel. Audiogiidi kasutamiseks palume soovist märku anda administraatorile.
Audiogiidi seadmed soetas muuseum koostöös Integratsiooni Sihtasutusega, rahastus tuli Euroopa Sotsiaalfondi projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused" ning selle alategevusest "Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine".
Audiogiidi seadmed soetas muuseum koostöös Integratsiooni Sihtasutusega, rahastus tuli Euroopa Sotsiaalfondi projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused" ning selle alategevusest "Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine".
