2024
Suurpõgenemine 1944
„Mart Org: Kunstnik kolme kodurannaga”
21.09.2024 – 2.02.2025
1944. aasta suure põgenemislaine käigus lahkus Eestist hinnanguliselt 80 000 inimest. Nende seas ka üheksa-aastane Mart Org, kes koos ema Leida Oru, puiduärimehest isa Märt Oru ja õe Maiga läbi Kihnu kalapaadiga Rootsi poole pagesid, taustaks Pärnu kohal hõõguv kuma, mis linna pommitamisest taeva punaseks värvis. Kuigi Org oli lahkudes alles koolipoiss, jäid mälestused Pärnust teda alatiseks saatma.
Rootsis sirgus väikesest Pärnu poisist hinnatud maalikunstnik. 1953. aastal kodakondsuse saanud Mart Org alustas kunstialaseid õpinguid Stockholmi Kõrgemas Rakenduskunstikoolis joonistusõpetaja erialal. 1955. aastal järgnesid õpingud Signe Barthi maalikoolis, kus teiste eestlaste seas on õppinud veel ka Ilon Wikland ja Enno Hallek. Seejärel astus Org Stockholmi Kuninglikku Kunstiülikooli (1957–1962), millele järgnes aktiivne näitusetegevus Stockholmis.
.jpg)
Kunstistipendiumide toel avanes noorel kunstnikul võimalus avastada maailma väljaspool Rootsit. Üheks loomeprotsessi osaks said suvised maalireisid Itaaliasse: seal tutvus Org nii Toskaana kui Põhja-Itaalia maastikega ning Rooma suurejoonelise arhitektuuri ja kultuuripärandiga. Itaaliast lummatuna otsustas kunstnik endale Apricalesse maja soetada: algas 40aastane elu- ja loomeperiood Prantsusmaa piiriäärses mägikülas, mis sai peamiselt maastiku- ja olustikumaalijana tuntud Orule ammendamatuks inspiratsiooniallikaks.
Mart Org jagas oma elu kolme riigi – Eesti, Rootsi ja Itaalia vahel, ning ka tema loomingus on kodu ja kodutunne olnud üks keskseid märksõnu. Oru loomingule võikski läheneda biograafiliselt: armastas ta ju maalida hingelähedasi teemasid ja talle südamelähedasi inimesi, aga ka erinevatele kultuuridele omaseid nüansse, mis teda paelusid.
Praegu Stockholmis resideeruv kunstnik ei ole kaotanud sidet oma sünnilinna Pärnuga. Tema loomingus on kindel koht ka Pärnu mälestustel. Mihkli tänaval asunud kodumaja aknaid on Mart Org oma teostesse talletanud veel mitmeid aastakümneid hiljemgi. Lapsepõlvekodust inspireeritud kollaažid, mida kunstnik 2016. aastal Avangard Galeriis eksponeeris, annetas Mart Org peale näitust Pärnu Muuseumile. Samal aastal avaldas kunstnik soovi, et kogu tema elutöö võiks ühel päeval kodu leida Pärnu Muuseumi kunstikogus. Tänavu suvel see soov Avangardi galeristide Marian ja Jan Leo Grau eestvedamisel realiseeriti ning Pärnu Muuseumisse jõudis ligi kakssada teost Mart Orult ja tema emalt Leida Orult. Selle mahuka kollektsiooni Pärnusse jõudmine suure põgenemislaine 80. aastapäeval sai ka antud väljapaneku ajendiks.
Eksponeerimisele tulevad lisaks Mart Oru Rootsi, Itaalia ja Pärnu elu-olu kujutavatele maalidele tema ema Leida Oru aplikatsioonitehnikas tekstiilipildid, mis äratasid omal ajal Rootsis suurt tähelepanu.
Kuuekümnendatel tegutses Mart Org mõnda aega teatrikunstnikuna ning töölt kaasa võetud tekstiilijäägid inspireerisid käsitööhuvilist ema Leida Orgu tegema suuri aplikatsioonitehnikas tekstiilipilte. Alguses poja kunstiõpingutele vastu seisnud ema otsustas peale isa surma suure vaevaga üles ehitatud maasikafarmi maha müüa ja ka ise ootamatult kunstile pühenduda.
.jpg)
Leida Org sattus kiiresti tunnustatud kunstikriitikute huviorbiiti ning tema looming pakkus uusi ja ootamatuid vaatenurki ka feministliku kunstikäsitluse aspektist. Leida Org on oma loominguga üles astunud mainekates galeriides, sealhulgas Gummesoni galeriis, kus on eksponeeritud Kandinsky, Warholi ja teiste suurkujude näituseid. Nii ema kui poja teoseid on ostetud Rootsi kuningakoja kunstikogusse, mis peale Gustav Adolfi surma liikusid Svenska Nationalmuseumi kollektsiooni. Mart Oru neli maali on ostnud ka New Yorgi Seagram Collection. Kodumaal on Mart ja Leida Oru looming esindatud Eesti Kunstimuuseumi kogudes ning nüüd on nende suur elutöö peaaegu täies mahus jõudnud ka Rahvusarhiivi ja Kultuurkapitali toel Pärnu Muuseumisse.
Näituse kuraatorid:
Marian Grau, Jan Leo Grau, Indrek Aija
Näituse sünnile aitasid kaasa:
Rahvusarhiiv, Eesti Kultuurkapital, Mart Org, Henrik Fergin, Urve Sopp
Teoste Pärnusse toomist toetasid: Pärnu Muuseum, Rahvusarhiiv, Eesti Kultuurkapital
„LINNAPILT.
Tallinna, Tartu ja Pärnu kadunud südalinnad“
22.09.2024–9.02.2025
22. septembril möödub 80 aastat Pärnu
südalinna hävingust Teises maailmasõjas, kui Pärnu sadama kaudu taanduvad saksa
väed süütasid hooneid ja õhkisid sildu. Kahjutulele lisas oma osa peale tungiva
punaarmee lennuväe õhurünnak. Öö jooksul hävis valdav ja väärtuslikum osa
Pärnu keskaegsest vanalinnast, turuhooned ja raudteejaam, Endla teatrihoone,
rida koolimaju ning vana Nikolai kirik linna südames.
Stendide kujundus: Robi Jõeleht (Polaar Studio)
Näituse koordinaator: Triin Ojari (Eesti Arhitektuurimuuseum)
Ekspositsiooni kujundus Pärnus: Indrek Aija (Pärnu Muuseum)
1944. aastal Eestisse sisse tungivate nõukogude okupatsioonivägede eest põgenenud eestlased, arvult ligemale 80 000, ei tahtnud ega saanudki ette kujutada, et nad ei naase sünnimaale õige pea – siis kui II maailmasõda lõpeb ja Eesti Vabariigi iseseisvus on aasta-paari pärast taastatud. Läbi dramaatiliste põgenemis- ja evakuatsioonioperatsioonide siirduti peamiselt Soome, Rootsi ja Saksamaale.
Saksamaale jõudis ligemale 40 000 põgenikku, kelle saatust mõjutas kõige otsesemalt sõjategevuse kandumine Saksa Reichi idaaladele 1945. aasta kevadel.
Aastaid Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis poiste käsitöö- ja võimlemisõpetajana töötanud ning 1941–1944 Postimehe fotograafina tegutsenud Karl Nikolai Hintzerki põgenes 1944. aasta suvel läheneva Punaarmee eest Saksamaale. Sealt hakkas Hintzer järgneva aasta teises pooles regulaarselt külastama läänepoolsete okupatsioonitsoonide DP-laagritest neid, kus elasid suuremad eestlaste kogukonnad, või ainult eestlastele organiseeritud laagreid. Hintzer käis sellistest 140st DP-laagritest läbi ligemale 30 (tuntuim asus Geislingenis). Hiljem korraldas ta ülesvõtetest eesti kogukondadele avalikke esinemisi ja tema fotodega illustreeriti mitu Välis-Eestis koostatud ajalooraamatut.
Hintzer on 1945. aastal kiiruga organiseeritud DP-laagrite produktiivseim eesti fotokroonik.
Põgenejate hulgas oli kõikide sotsiaalsete kihtide esindajaid, kellest proportsionaalselt mõjukaim rahvuslik intelligents, sest pagulusse siirdus suur osa eesti kultuurieliidist. Seetõttu moodustavad tema fotodest arvestatava osa eesti laagripagulaste kultuuriaktsioonid. Hintzeri kaamerasilma eest ei jäänud nägemata ei laagri naiste köögitoimkonna kartulikoorimine ega vorstitegu. Klassikalise lavastatud foto näiteks on lastetoa pilt poseerivate kaardimängijate, akordionisti ja lehelugejaga, kuid laagri olmest annab selline jäädvustus ometi ülevaate, nagu ka kaarte mängivatest täiskasvanutest küünlavalgel, kelle puhul tasub esile tuua ka ajastule tüüpilise rõivastuse ja soengud.
Kuigi Karl Hintzeri fotode dokumentatsioon on lünklik, laagrid enamasti identifitseerimata ja pildid ilma dateeringuta, ei vähenda see sugugi nende fotode väärtust autentsete visuaalsete tunnistajatena ühest ajalooperioodist, mis Saksamaa pagulaslaagrite jaoks kestis terve kümnendi.
Fotod: Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kollektsioon
Näituse kuraator: Harry Liivrand
Pärnu Muuseumi tänavune suur suvenäitus „KOOS|KÕLA“ toob suvepealinna kokku Eesti kunsti naised ja loomingu 20. sajandi algusest tänaseni.
Seni peamiselt kohalikku eliiti esindanud (balti)sakslannadele kuulunud kujutava kunsti pärusmaale sisenesid eestlannad suuresti alles saja aasta eest, mil peale riigi iseseisvumist pööras tõusule nii kunstikoolides kui erakursustel õppivate naiste arv. Ja kuigi suhtarv kunstnikkonnas kasvas jõuliselt kogu esimese iseseisvuse vältel, jõudsid siinsed naiskunstnikud oma esimese ühisnäituseni alles 1939. aastal ehk 85 aastat tagasi.
Mõiste ”sünoptiline” tuleneb kreekakeelsest sõnast „σύνοψις“ (synopsis), tähendades koos vaatlemist. Näitus toob eri aegade autorite teoste kõrvutamise ja reastamisega esile muutused ja arengud, mõtisklemaks, kas ja kuidas on saja aasta jooksul muutunud kujutamise viisid, naise minapilt, naise roll kodus ja ühiskonnas ning kõik, mis jääb nende vahele.
Näitusel esitletavad teosed pärinevad Eesti muuseumite kogudest, erakollektsioonidest ning kaasaegsete tegevkunstnike kogudest.
Väljapanekul on esitletud maalid, graafika, skulptuur ja video.
Kuraator: Mareli Reinhold
Näituse graafika: Indrek Aija
Näituse graafikal kasutatud teose autor: Haide Rannakivi
Näitusel
eksponeeritud autorid: Inga Aru, Aino Bach, Billeneeve, Silvia Eher, Krete Erlenhein,
Merike Estna, Helmi Herman, Valve Janov, Silvia Jõgever, Sandra Jõgeva, Saskia
Järve, Saskia Kasemaa, Karola Kaugema, Linda Kits-Mägi, Virve Klandorf,
Epp-Maria Kokamägi, Marie Koll, Ellen Kolk, Eva Kram, Liisa Kruusmägi, Viive
Kuks, Elisabeth Kurre, Lenna Kuutma, Eva Labotkin, Malle Leis, Valli
Lember-Bogatkina, Karin Luts, Saskia Epp Lõhmus, Hilda Mikkelsaar, Marge Monko,
Tanja Muravskaja, Leili Muuga, Maarit Murka, Elo-Mai Mägi, Terje Ojaver,
Margret Paide, Tiiu Pallo-Vaik, Hille Palm, Pusa, Sirli Raitma, Saima Randjärv,
Kertu Rannula, Mia-Melanie Saar, Liina Siib, Ludmilla Siim, Marta Stratskas,
Linda Sõber, Maris Tammer, Olga Terri, Evi Tihemets, Mare Tralla, Anna Trell,
Salome Trei, Anna-Stina Treumund, Tumena, Helle Vahersalu, Aili
Vahtrapuu, Lüüdia Vallimäe-Mark, Kristina Viin, Aili Vint
Näituse loomist toetavad Pärnu linn ja Eesti kultuurkapital.
Eesti metallikunstnike liidu aastanäitus ”OMA NÄGU”
04.07–01.09.2024
Eesti metallikunstnike liit toob oma aastanäituse suvepealinna kolmandat suve. Tunamullu avati kaasaegse ehtekunsti maailm näitusel “ FOR SALE/ NOT FOR SALE“, mullu ammutati inspiratsiooni Pärnu muuseumi suvenäitusest “Kings and Guards” ning esitleti töid, mis olid üht- või teistpidi sümbioosis mere ja viikingitega.
Tänavu toovad ehtekunstnikud Pärnusse „oma näo“ ehk oma lemmikmaterjalid ja –stiilid. Sel korral ei ole nad kammitsetud etteantud teemast. Näeme hõbedat, ka natuke kulda, rauda, puud, poolvääriskive, merevaiku ja kasetohtu – klassikalisest metallskulptuurideni.
Kunstitöödest kumab omanäolisus – lausa nii, et autori tunneb ära töid eemaltki silmates. Ent on ka üllatusi.
Kõikidel esitletud ehetel mängivad rolli kantavus ja esteetika.
Näitus „OMA NÄGU“ esindab Eesti metallikunstnike liidu 28 agara liikme 103 tööd.
Näituse kujundajad: Mari Pärtelpoeg ja Kertu Vellerind
Osalevad metallikunstnikud: Jaan Pärn, Reet Salonen, Ihan Toomik, Ive-Maria Köögard, Ilona Treiman, Merike Balod, Keesi Kapsta, Viktorija Lillemets, Kairi Sirendi, Kertu Vellerind, Krista Laos, Ülle Mesikäpp, Mari Pärtelpoeg, Ene Valter, Anne Reinberg, Ane Raunam, Indrek Päi, Egge Edussaar-Eidemiller, Kadi Kübarsepp, Ülle Kõuts, Mari Käbin, Kristjan Sinivee, Raili Vinn, Riin Somelar, Margit Paulin, Alo-Allar Altmets, Andrei Balaśov
Näitust toetas Eesti kultuurkapital.
„Ema,
ma kandsin vormi!“
1.02–2.06.2024
Ainult haritud saavad olla vabad. (Epiktetos)
Fotoalbumite sirvimine, vana klade leidmine pööningu tolmusest kastist ning ootamatu kohtumine pinginaabriga viivad meid hetkeks tagasi lapse- ja nooruspõlveradadele. Kooliajale ja koolivormile mõeldes kerkivad silme ette värvilised ja mustvalged mälestused.
Ja igaühel on need oma nägu.
Näitus viib vaataja kahele rännakule: hariduse ja siinsete esimeste koolide arenguloosse ning pärnaka Erika Lohu haruldase koolivormi ja aabitsatest-lugemikest tulvil kollektsiooni keskele.
2023
"KINGS AND GUARDS"
Näitus ajaloolistest relvadest ja turvistest
07.06.2023 – 07.01.2024
Näitusel on väljas detailirikkad ajaloolised relvad ja turvised kollektsionääri ja antiigikaupmehe Peter Mustoneni kogust. See on ainulaadne võimalus tutvuda kuulsa Jaapani Myochini perekonna valmistatud soomusrüü ning unikaalsetete relvadega Euroopast, Pärsiast ja Indiast, mille sarnaseid näeb tavaliselt vaid suurtes maailma muuseumites. Enam kui 130 rariteetset eset tutvustavad relvade ja soomusrüüde mitmekesisust ning arengulugu 8.-18. sajandini.
TEATRINUKKUDE VÕLUMAAILM
Nukuteatrimuuseumi rändnäitus
28.09-07.01.2024
Tallinna vanalinnas asuv Nukuteatrimuuseum on koduks üle kaheksasajale teatrinukule, kes on kunagi laval üles astunud. Esmakordselt jõuab Nukuteatrimuuseum alates 2023. aasta märtsikuust rändnäitusega paikadesse üle Eesti. Rändnäitus on lühivorm Nukuteatrimuuseumi püsiekspositsioonist ja pakub sellega sarnaselt teadmisi ajaloost, võimalust mängida ise teatrinukkudega ning tutvuda lavastust ettevalmistava protsessiga.
Nukuteatrikunst ehk elutu eseme animeerimine on aastatuhandeid vana traditsioon ja olnud peamiselt täiskasvanute pärusmaaks. Lasteteatrina on nukuteater tuntust kogunud alles viimase aastasaja vältel. Enamasti on teatrinukul laval teistsugused etendamise võimalused kui inimesel.
Sarnaselt
Nukuteatrimuuseumi püsiekspositsioonile tutvustab rändnäitus kõige enam
levinud nukuliike – varjunukke, lauanukke, käpiknukke, varrasnukke ja
marionette –, mida esindavad näited Nukuteatri (tänase Eesti Noorsooteatri)
kunagistest lavastustest.
Enamjaolt
on tegemist väärtuslike originaalnukkude koopiatega, mille on valmistanud
rändnäituse jaoks Noorsooteatri nukumeistrid. Näitusele on valitud nukke
seitsmest erinevast kümnendist ning nukuvalik peegeldab teatri endisi ning
praegusi kunstilisi juhte ja peakunstnikke.
Kuraator Gerli Mägi, projektijuht Iti Niinemets, näituse kujundus ja teostus Loovagentuur PULT, toimetaja Helena Läks, brošüüri kujundus Helmi-Elfriede Arrak, tõlked Liisa Luhakivi ja Rukkilille Tõlkebüroo, nukkude koopiad valmistasid Andres Josing, Annika Aedma, Evelin Vassar, Mihkel Vooglaid, Urmas Soosalu; nukkude graafilised joonistused Laura Linna.
aastanäitus
"ÜLE MERE"
07.06 – 24.09.2023
Selleaastane Eesti Metallikunstnike Liidu aastanäitus on inspireeritud viikingitest.
Eelmise aasta edukas koostöö näitusel "FOR SALE/NOT FOR SALE" ärgitas EMKL aktiivsemaid liikmeid usinalt näppe liigutama ja ajusid ragistama ning tulemuseks on 34 metallikunstniku esinemine kokku 112 tööga. Esindatud on nii vanemad ja teenekamad kui ka nooremad tegijad, väljas on ehted, üksikud "külmrelvad" ja üks skulptuur. Ometigi on kõik eksponeeritud taiesed üht- või teistpidi mereteemaga seotud ning pakuvad külastajatele nii esteetilist naudingut kui ka avastamisrõõmu.
Eesti Tervisemuuseumi näitus heaolust, vaimsest tervisest ja tasakaalust
15.02-14.05.2023
Rohkem infot näituse kohta: https://tervisemuuseum.ee/exhibition/palju-onne-2021-2022/
2022
Tõeliselt haigutama-ajav näitus
Unelauludest luupainajateni, voodikaaslastest lõunauinakuteni ja unenägudest voodipesuni… Pärnu Muuseumi uus näitus „Une hõlmas“ pajatab loo sellest, millega me tegeleme neli kuud aastast – magamisest!
Uni on nii loomulik puhkuseviis, et küsimus, miks me magame, tõstatub üliharva. Näiteks passiivsuse teooria viitab sellele, et magamine on kohandumine ellujäämiseks, võimaldades vaikseks ja rahulikuks muutuda ajal, mil oldi kõige haavatavamad. Energiasäästu teooria väitel võimaldab magamine elusolenditel oma energiavajadust minimeerida, kuna une ajal ainevahetus aeglustub. Taastav teooria usub, et vajame und oma keha noorendamiseks ja parandamiseks ning aju plastilisuse teooria osutab une rollile imikute ja laste aju arengus.
Magamise müstilist mõõdet süvendavad unenäod – unes kogetav teine reaalsus. Pildid, mis võivad meid nii sügavalt puudutada, et tahes-tahtmata tekib küsimus: millest unes nähtu kõneleb? Kust saabuvad une sõnumid?
Näitus „Une hõlmas“ loodab pakkuda ses vallas mõtte- ja kõneainet. Kuidas me tähtsustame puhkust ja und? Milline on meie suhe igavese unega? Kui oluline on meie jaoks privaatsus ja magamise ruum? Kuivõrd mõjutab meie une kvaliteeti magamisase? Üheseid vastuseid pole, igaüks peab enda une näo ise kokku panema. Abiks olgu sealjuures meie esivanemate pärimus, mis tänu rahvaluulekogujatele ja - talletajatele annab võimaluse luua tänapäevalgi kontakt möödanikuga.
20.06-30.09.2022
Milline ehe on hinnaline? Milline ehe hindamatu? Kas ehte muudab kalliks selle materjal, vanus, autor või kandja? Millised on ehete varjatud sõnumid?
Näitus "FOR SALE/NOT FOR SALE" avab ukse hinnalisse ehtemaailma. Näitusesaal muutub ilukaubamajaks, kus teed juhatab eksklusiivne naisteajakiri. Näituse ajaloolise osa keskmes on ainulaadne kodarrahade kogu. See ehtetüüp on omane just Pärnumaale. Näha saab eksklusiivsemaid leide muuseumi ehtekogust ning Pärnuga seotud kullasseppade Magnus Brackmanni ja Johann Baumanni töid. Silla uue ja möödunu vahel loob „21. sajandi kodarraha“. Muuseumi palvel lõid 12 eesti metallikunstniku kaasaegsete kodarrahade prototüübid, mille keskel on Eesti Panga poolt antud mündid. Kaasaagsete ehete maailma avab ukse Eesti Metallikunstnike Liit oma aastanäitusega. Suure osa kaasaaegsete ehete väljapanekust moodustab Jaan Pärna isikunäitus, kus Pärnumaalt pärit ning 40 aastat eesti ehtekunstis figureerinud mees on välja valinud säravamad näited oma eri loomeperioodidest.
Mis teil siin kõige vanem asi on? Aga kõige erilisem? Kas on ka midagi, mida me varem näinud ei ole?
Pidulik juubelinäitus võtab kokku muuseumi erinevad asupaigad, ekspositsioonid, kogumispoliitika ja näitusetegevuse erinevate aegadel. Lisaks tutvustame ükshaaval erinevaid Pärnu Muuseumi kogusid ning nende kujunemist. Välja on toodud rariteetsemad, vanemad ja varem esitlemata museaalid.
Näitusekülastaja tutvub viie erineva perioodiga muuseumi ajaloos:
- Pärnu Muinasuurijate Seltsi muuseum
- Pärnu linnamuuseum linna rahvamajas
- Sõjajärgne Pärnu Koduloomuusem
- Pärnu Rajoonidevaheline Koduloomuusem
- Pärnu Muuseum
Fotograaf Henn Soodla fotonäitus
Reportaaž minevikust. Linn,
inimesed, sündmused
04.03 – 22.05.2022
Iga fotoreporteri jäädvustus on oma ajastu märk, mis viib meid tagasi Nõukogude Liitu, Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastatesse või 21. sajandi algusesse – autor kõneleb ausalt ja osapooli valimata kõigest, nii positiivsest kui negatiivsest. Mõned neist sündmustest muutsid nii Pärnu kui Eesti ajaloo käiku. Soodla jäädvustusi võib nimetada Pärnu linna fotokroonikaks, milles ta süstemaatiliselt peegeldab kultuuri- ja ajaloolise tähtsusega sündmusi.
Näitus on inspireeritud Endla seltsi hoone avamisest 22.- 23. oktoobril 1911. aastal. Paljuski seni kasutamata materjalidel põhinev näitus käsitleb Pärnu teatrilugu aga laiemalt, hõlmates asjaarmastajate püüdlusi, kutselise teatri tekkimist ning Pärnu Töölisteatri tegevust. Tähelepanuta ei jää ka Pärnu ning kogu Eesti ajaloos märgiliseks saanud ehitis ise, selle projekteerimine - ehitamine ning traagiline saatus. Välja pannakse minevikku illustreerivad ajastudokumendid ja fotod, teatritegijaile kuulunud või neile pühendatud esemeid Pärnu Muuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Rahvusarhiivi kogudest.
Näitus on jagatud kahe maja vahel:
Pärnu Muuseumis eksponeeritav osa käsitleb ajavahemikku 1800-1944
Endla teatris eksponeeritav osa käsitleb ajavahemikku 1944.aastast tänapäevani.
- ühispilet 10€/5€ saadaval muuseumi ja teatri kassades
- muuseumipiletiga on teatripilet 20% soodsam näituse eksponeerimise perioodil ja vastupidi
Pärnu Muuseum Aida 3, Pärnu avatud T-P 10–18
Endla Teater Keskväljak 1, Pärnu avatud T-R 12-16
2021
Pärnu Muuseum koostöös Aleksandr Vassiljevi Fondiga esitleb:
Näitus "PEEGELDADES PÄIKEST. 150 aastat kuurordimoodi"
Sel suvel avab Pärnu Muuseum koostöös
Aleksandr Vassiljevi Fondiga
uksed kuurordimaailma, kus üks ajastu järgneb teisele, krinoliin muutub turnüüriks ja turnüür vabaks korsetita riietuseks, pikast ja raskest kleidist saab revolutsiooniline minikleit. Vaatleme neid muutusi läbi erinevate ajastute ja sündmuste: tööstusrevolutsioon, filmikunsti tehnoloogiline areng, ülemaailmne majanduskriis, esimene ja teine maailmasõda ning 1960-ndate seksuaalrevolutsioon. Lisaks on näitusel väljas mõned väga haruldased meeste ja laste kostüümid.
Hoolikalt valitud väljapanek koosneb 110 kostüümist, 272 aksessuaarist ja eri ajastute portreedest ning hõlmab perioodi 1850-ndatest 2000-ndateni. Aleksandr Vassiljevi Fondile kuuluv näitus on üks
suurimaid omasarnaseid Euroopas
ja Aleksandr Vassiljev ise kuulub maailma
silmapaistvaimate moekollektsionääride
hulka. Sellist kollektsiooni esitletakse Eestis esmakordselt ja milline koht oleks selleks parem kui pika ajalooga kuurortlinn Pärnu?
Näituse kuraator: Aleksandra Ehte
Näituse meeskond: Raisa Markova, Margus Tomp, Ann Meriste-White, Maarja Padari-Kallit, Margo Samorokov, Tiit Kask, Triin Tammann, Indrek Aija, Maarja Tohv, Kristjan Aariste
Keeletoimetus ja tõlge: Eva Saul, Juta Ristsoo, Hortense Hervieux, Tõlkebüroo Avatar
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Kultuuriministeerium, Prantsuse Instituut Eestis, Metsä Wood, Avène
Täname: Aleksandr Vassiljev, Alma Puodžiukaitienė, Ulla Kihva, Kristjan Peterson, Argo Valdmaa, Ester Kasenurm, Jelena Ovtšinnikova, Hedon Spa, Inge Mitt, Make-up Atelier Paris Estonia
Näitus on avatud T - P 10.00 - 19.00
Eesti Arhitektuurimuuseum näitus „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“
04.05 - 30.05.2021
annab esmakordselt ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks. Suvilast või puhkebaasist sai oluline tahk nõukogude aja elukorralduses.
Massipuhkuse teke sellisena, nagu me seda tänapäeval teame, on seotud eelkõige Teise maailmasõja järgse heaoluühiskonna ülesehitamisega, mil puhkuse veetmine väljaspool kodu muutus laialt kättesaadavaks. Nõukogude Liidu tingimustes tähendas see riiklikult organiseeritud võimalusi vaba aja veetmiseks ja puhkeasutuste võrgu rajamist kui osa kommunistlikust õnnelubadusest. Ehkki puhata ihaldati kõige rohkem kuurortlinnade sanatooriumites ja need on puhkeehitistest seni enim arhitektuuriajaloolaste tähelepanu pälvinud, ehitati nõukogude ajal Eestis massiliselt isiklikke suvilaid ja asutuste puhkebaase, samuti kämpinguid ja telkimislaagreid, turismibaase ning lastele pioneerilaagreid.
Arhitektile andsid sellised loodusesse sobitatud hooned võimaluse suuremaks mängulisuseks, sõltuvalt tellijast võis tulemuseks olla täie õigusega ajastu arhitektuuri paremikku kuuluv teos.
Kuraatorid: Epp Lankots, Triin Ojari
Näituse kujundajad: Silver Liiberg, Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör (Öö-Öö arhitektid)
Graafiline kujundaja: Laura Pappa
Video: Mart Taniel
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ernst Kesa fond, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
MEELESURFAR. Andrus Joonase retrospektiivnäitus
13. veebruar - 11. aprill 2021
Loe ajalehes KesKus ilmunud artiklit SIIN.
Näitusega "Meelesurfar" tähistame kunstniku Andrus Joonase juubelit, kajastame tema viimase 27 aasta loomingulist tegevust ning pöörame tähelepanu tema (kunsti)filosoofiale ja maailma tajumisele. Näitusesaalist saab kunstniku isiklik ruum, kus väljas suureformaadilised maalid ja installatsioonid ning palju kriitikat ja tähelepanu saanud performance’id.
Kogu näitus viitab lõpmatu kunsti protsessile, millega kunstnik kokku puutub ja selle lõpp on seal, kus kunagi oli algus. Kas veerand sajandiga on looja jaoks saabunud uus algus? Või on see lõpp?
Väljapanek on pühendatud kunstniku esivanematele, kes rändasid 19. sajandil Tsaari-Venemaa avarustesse otsima Tõotatud Maad ja Valget Laeva. Mõned jõudsid Siberisse, mõned Musta mere äärde.
Andrus Joonas
(1970) on Pärnus resideeruv ja ühiskonna hierarhiasüsteeme eirav enesemütoloogiat loov performance’i-, installatsiooni- ja maalikunstnik. Ta alustas oma kunstnikuteed 1995. aastal monumentaalse maanteenäitustega, mis tõstis ta esile kui Art Brut’i harrastava kunstniku. Ta on tuntud enda välja mõeldud kontseptsiooni Aledoia lillemaalide seeriate, Kollase Huntmehe maalide ja performance’ite järgi.
Näituse raames toimuvad nüüdiskunsti teemalised loengud, autorituurid ja töötoad.
Näitus on soovitatav 16+. Lapsed ja lasteaia- ja kooligrupid peaksid tulema saatjaga või vanematega. Näitusel on kaheti mõistetavad teemad, mis võivad vajada lisaseletust.
2020
16. oktoober 2020 - 31. jaanuar 2021
18.- 19. sajandil oli abiellumise kõige olulisem moment tanu pähe panemine, mille läbi sai tüdrukust abielunaine. Tanutamine ja põlle ette panemine oli rituaal, mida võib samastada tänapäeval abieludokumendile allakirjutamisega. Eelnevatel sajanditel oli Eestimaal kirjutamata reegel, et: „ Naine ei lähe tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda“ . Vanemad naised jälgisid seda reeglit isegi 20. sajandi alguses ja Kihnus veel 1940. aastatel.
Näituse koostajad: Ülli Kont, Piret Pedanik
Kujundaja: Aidi Mesi
Toetajad: Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus, eraannetaja Sigrid Mäeots
Koostööpartnerid: Pärnu Linnavalitsus, C.R. Jakobsoni Talumuuseum, Kihnu Muuseum, Eesti Rahva Muuseum, Pärnu Postimees, Viola Lill OÜ, Võilille Köök OÜ, Jaanihanso Siidrivabrik
20. juuni 2020 – 27. september 2020
Pärnus on koolieelsed lasteasutused tegutsenud juba enam kui sada aastat. Vaheldunud on poliitiline võim, kuid lapsed on lapsed igal ajal.
Käesoleval aastal, mil täitub 180 aastat lasteaia (Kindergarten) idee ja mõiste sünnist, vaatame tagasi ajale, mil fookusesse tõusis lapseks olemine ning kasvukeskkonna mõju lapse arengule. Ühtaegu on see kummardus koolieelse pedagoogika pioneeridele, kelle entusiasm pani aluse lasteaedade võrgu sihikindlale väljaarendamisele Pärnu linnas.
Näitus kulgeb kahel tasapinnal – täiskasvanu kasvuga sobival kõrgusel on välja pandud Pärnu keskuslinnas asuvate omavalitsuse hallatavate lasteaedade ajalugu. Teemasid ilmestavad ajastu fotod ja dokumendid; laste kasvuga sobiv tegelussein pakub võimalusi uurida, avastada ja kogeda east sõltumata.
Väljapanek on koostatud Pärnu lasteaedade arhiivide, Pärnu Muuseumi kogude, Eesti Ajalooarhiivi, Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi, Olaf Esna erakogu materjalide põhjal.
Näituse koostajate eriline tänu – Marga Napp, Vilma Anderson, Silja Juurma, Ulvi Kaelep, Sirje Kumar, Aili Laak, Ene Laidvee, Virve Lepa, Helina Mändla, Ester Metsalu, Tiina Palmaru, Tiia Põldme, Maret Põlluste, Urve Vainos, Reet Vamper, Inna Rõbakova, Halliki Tammiste, Ülle Leidur, Olaf Esna, Reeli Tänavsuu, Aino Lõmps ja Pärnu Muuseumi väärikad ajaloosõbrad.
Kuraator: Aleksandra Ehte
Koostööpartnerid ja toetajad:
Pärnu linn, Eesti Kultuurkapital
Graafiline ja ruumiline kujundus: Piret Pusa Bergmann, Indrek Aija
Projektijuht: Ann Meriste-White
Näituse meeskond: Kristjan Aariste, Ann Meriste-White, Margo Samorokov, Heini Soobik, Triin Tammann, Margus Tomp, Maarja Padari-Kallit, Kristiina Vunk
Keeletoimetajad:
LUCA BERTI FOTONÄITUS
"Silmast silma. Inimese ja looduse vahel".
Luca Berti (1978) on itaalia päritolu fotograaf, kes elab ja töötab Taanis, Kopenhaagenis. Luca on tuntud kui maastike ja maainimeste jäädvustaja. Tema dokumenteerimisprojekt „Inimene ja loodus“ (Man and Nature in the Nordic and Baltic Countries), millega ta alustas 7 aastat tagasi, jäädvustab maaelu Põhjamaades ja nüüd ka Eestis.
Näitus on valminud koostöös Kristel Lauri ja Toomas Järvetiga Juhan Kuusi Dokfoto Keskusest ning Maret Tamjärvega Vabaõhumuuseumist.
Näitust toetavad Pärnu linn, Itaalia Suursaatkond Tallinnas ja Kultuurkapital.
20.09.2019 - 05.01.2020
Kui üks näituse osa ülistab hüljatud hoonete ning interjööride ilu, siis selle näituse teine pool on pühendatud uue elu tekkimisele. Puidust terraariumimajades elavad ämblikud, kes on peamised elanikud hüljatud hoonetes ning sümboliseerivad uut algust pärast inimese lahkumist.
Nicola Bertellotti
Pärnu hüljatud hoonetega tutvumiseks tasub sammud seada giidituurile koos Pärnu Giidide Ühinguga igal neljapäeval kell 17.00-18.30 algusega Pärnu Muuseumi eest. Giidituuri osalustasu 7€ (muuseumipiletiga soodushind 5€). Giidituuril osalenutele muuseumipilet soodushinnaga.
10.04 - 02.06.2019
.jpg)
Valgus ja vari/Shadow and Light
Marju Roosi ekspositsioon võimaldab näha pööraselt põhjalikku arendustööd, mida disainer teeb mööblikanga väljatöötamisel.
Tekstiilikunstnik ja leiutaja Kadi Pajupuu kutsus sellele näitusele põnevaid autoreid Soomest, Rootsist, Leedust ja Eestist, kelle loomingu ühisnimetajaks on žakaarkangad. Mida loob kunstnik, kui tal on võim iga üksiku lõimelõnga üle?
- Matilda Dominique (Rootsi) suurendab kangastruktuure, kuni neist saavad ruumilised reljeefsed objektid.
- Krista Leesi (Eesti) miksib vöökirju pilveks, mis meenutab meile, et sarnased tekstiilitehnikad loovad kujundikeele, milles leiame äratuntavat Põltsamaalt Peruuni.
- Outi Martikainen (Soome) pühendab oma mõtted väikestele inimestele, kelle lapsepõlv möödub pagulaslaagris. Tema tööd kujutavad lapsi nende toimetamistes. Omapärane soe värvikooslus on saavutatud koematerjalina kasutatud paelte abil.
- Monika Žaltauskaite-Grašiene (Leedu) koob söestunud puidu struktuuri kangasse ja räägib loo kirikupõlengust, kust ainsana säilis madonna naeratus.
- Disaini ja kunsti piiril balanseerib Annika Kiidron (Eesti), kes eksponeerib väljakutsuva kujundikeelega meestemantlite kollektsiooni.
- Helene Puusep (Eesti) kasutab võimalust kududa kolmekihilisi kangaid ja loob meetrilaiusel teljel kolmemeetrise raja, kus ratsutab ise oma koera seljas tundmatu tuleviku suunas.
Oled sa laps või täiskasvanu - sellel näitusel leiad kindlasti mängurõõmu!
